Чтение онлайн

«Nad on "uhej~oulised,» "utles "uks Saumuri vaimukaid inimesi. Kohalikud p~oliselanikud, kes olid asjaga rohkem tuttavad, v"aitsid: Grandet’d olevat selleks liiga ettevaatlikud, et lasta varandust oma perekonnast v"alja libiseda; preili Eug'enie Grandet Saumurist abielluvat arvatavasti rikka veinikaupleja ja suur"arimehe Grandet’ pojaga Pariisist. Sellele vastasid nii kr"usotiinid kui grass"anistid:

«Esiteks, vennad ei ole teineteist kolmek"umne aasta jooksul kordagi n"ainud. Ja teiseks, Pariisi Grandet’l on muidugi oma poja suhtes auahned kavatsused. Ta on oma ringkonnavalitsuse esimees, rahvasaadik, kommertskohtu liige, rahvuskaardi kolonel; ta ei tunnistagi oma Saumuri sugulasi ja p"u"uab liituda m~one Napoleoni armust hertsogiseisusse t~ostetud perekonnaga.»

Mida k~oike ei r"a"agitud rikka p"arijanna kohta, kellest oli juttu kogu "umbruskonnas kahek"umne miili kaugusel ja isegi avalikes postvankreis Angers’st kuni Blois’ni! 1811. aasta algul saavutasid kr"usotiinid m"argatavat edu grass"anistide suhtes. Froidfond’i m~ois, mis t"ahelepanuv"a"ariv oma pargi ja imestlusv"a"arse lossi, oma farmide, j~ogede, tiikide ja metsade poolest, k~oik kokku kolm miljonit v"a"art, lasti m"u"ugile, sest noor markii de Froidfond oli sunnitud oma kapitale realiseerima. Notar Cruchot, kohtueesistuja Cruchot ja abee Cruchot, keda aitasid nende poolehoidjad, suutsid "ara hoida m~oisa m"u"ugi v"aikeste osade viisi. Notar s~olmis noore markiiga kasuliku lepingu, tehes talle selgeks, et tuleks alustada arvutuid kohtuprotsesse "uksikosade ostjate vastu, enne kui neilt ~onnestuks v~olguj"a"anud summasid k"atte saada; targem oli m"u"ua see h"arra Grandet’le, maksuv~oimelisele isikule, kes muide oli suuteline tasuma kogu ostuhinna puhtas rahas. Uhke Froidfond’i markisaat langes niisiis h"arra Grandet’ k"u"unte vahele, kes kogu Saumuri suureks imestuseks selle p"arast k~oiki formaalsusi diskontosoodustusega kinni maksis. See tehing "aratas t"ahelepanu nii Nantes’is kui Orl'eans’is. H"arra Grandet s~oitis oma lossi vaatama, kasutades selleks juhuslikku kaarikut, mis oli parajasti sinna tagasiteel. Heitnud uuele omandile peremeheliku pilgu, s~oitis ta j"alle Saumuri, olles kindel, et on paigutanud oma kapitalid viiele protsendile ja hellitades m~otet Froidfond’i markisaati laiendada, koondades selle "umber k~oik teised maaomandid. Siis, et t"aita uuesti oma peaaegu t"uhja kassat, otsustas ta maha v~otta oma metsad ning laaned ja lasta m"u"ugile paplid, mis kasvasid tema heinamaadel.

N"u"ud on kerge m~oista kogu ulatuses v"aljendit «h"arra Grandet’ oma maja»; see oli kahvatu, k"ulm, vaikne elamu, mis asus linnast k~orgemal, varjatuna kindlusem"u"uri varemeist. Kaks sammast ja v~olv, mis moodustasid v"arava, olid nagu majagi ehitatud tufist, valgest lubjakivist, mida leidub Loire’i kaldail ja mis on nii pehme, et tema keskmine iga on vaevalt kakssada aastat. Halvast ilmastikust tekitatud kummalised eba"uhtlased augukesed andsid v"aravapiitadele ja v~olvkaarele ussitanud kivide ilme, mis on omane prantsuse ehituskunstile, ning m~oninga sarnasuse vangla sissek"aiguga. V~olvkaarest "ulalpool asetses k~ovast kivist nikerdatud pikk bareljeef, mis kujutas nelja aastaaega ja mille kujud olid juba kulunud ning p"aris mustad. Bareljeefist k~orgemal oli etteulatuv plint, millel kasvasid mitmesugused juhuslikud taimed: kollased m"u"urin~ogesed, kassitapud, lipuvaarikad, teelehed ja "uks v"aike kirsipuu, juba kaunis k~orge. Massiivsest tammest pruun v"arav oli kuivanud ja t"ais pragusid; ta paistis n~ork ja seisis "uleval terve poltide s"usteemi abil, mis moodustasid s"ummeetrilisi mustreid. Nelinurkne v~ore, v"aike, kuid tihedate varbadega, mis punetasid roostest, asetses jalgv"arava keskkohas ja oli nii-"oelda aluseks haamrile, mis oli kinnitatud sinna r~onga abil ja millega koputati hiiglasuure l~oustliku naelapea pihta. Too haamer, kujult piklik ja sellest liigist, mida meie esivanemad kutsusid kellahaamriks 7 , sarnanes paksu h"u"uum"argiga; uurides teda hoolikalt, oleks m~oni antikvaar v~oinud temalt leida j"algi tollest narrin"aost, mida ta kunagi endast oli kujutanud ja mis pika tarvitamisaja jooksul "ara oli kulunud. L"abi v"aikese v~ore, mis m"a"aratud s~oprade "aratundmiseks kodus~odade ajal, n"agid uudishimulikud pimeda ja roheka v~olvialuse l~opus m~onda lagunenud trepiastet, mis viisid "ules aeda, mida pitoreskselt piirasid paksud niiskust immitsevad, siin-seal kidurate p~o~osastega kaetud m"u"urid. Need m"u"urid olid osa endisest linnavallist, millel asetsesid veel m~onede naabermajade aiad.

Maja alumisel korrusel oli k~oige t"ahtsamaks ruumiks saal, mille sissek"aik asetses v"aravav~olvi all. V"ahe inimesi tunneb saali t"ahtsust Anjou, Touraine’i ja Berry v"aikestes linnades. Saal on "uhtaegu esik, salong, kabinet, buduaar ja s"o"ogituba; ta on koduse elu areen, selle keskpunkt; siin k"ais kohalik juuksur kaks korda aastas h"arra Grandet’l juukseid l~oikamas; siia tulid oma asja~oiendustega talunikud, koguduse ~opetaja, allprefekt, m"oldripoiss. See ruum, mille kaks akent avanesid t"anavale, oli laudp~orandaga; hallid vanaaegsete nikerdustega paneelid katsid seinu; kassettlagi koosnes n"ahtavatest taladest, mis samuti olid halliks v"arvitud; kassettide p~ohjad olid kaetud koltunud savikrohviga. Sarvainest arabeskidega kaunistatud vana vaskne seinakell ilutses kaminasimsil, mis oli tehtud valgeist, halvasti voolitud kividest; kamina kohal asetses rohekas peegel, mille "a"ared olid l~oigatud luipa, et n"aidata klaasi paksust; peeglist h"uppas valgusviirg "ule gooti tr"umoole, mille raam oli kullaga inkrusteeritud terasest. Kaks kullatud vasest kandelaabrit, mis kaunistasid kaminasimsi nurki, teenisid kahte otstarvet: kui neilt v~oeti "ara roosid, mis "uhtlasi t"aitsid k"u"unlapesade aset ja sobisid oma peaharuga vana vasega kaunistatud sinakast marmorist pjedestaali sisse, moodustas too pjedestaal ise lihtsa k"u"unlajala; seda v~ois kasutada v"aikestel vastuv~ottudel. Antiiksed tugitoolid olid kaetud tikandustega, mis kujutasid La Fontaine’i valme; ent seda pidi teadma, kui tahtsid nende sisust aru saada: niiv~ord olid v"arvid luitunud ja n"aod n~oelumisest l"abi torgitud, et vaevalt veel n"ahtavad. Saali neljas nurgas olid kapid, midagi puhvetite taolist, kus "ulemisteks osadeks r"apased riiulid. "Uks vana puumosaiik-kaardilaud, mille "ulemine plaat oli "uhtlasi ka malelauaks, asetses kahe akna vahel. Selle laua kohal oli ovaalne musta "a"arisega baromeeter, mida kaunistasid kullatud puuribad, kus k"arbsed olid nii ohjeldamatult vallatlenud, et kullatisest polnud s"ailinud peaaegu j"algegi. Kamina vastas oleval seinal oli kaks pastellv"arvides n"aopilti, mis pidid kujutama proua Grandet’ vanaisa, vana h"arra de la Bertelli`ere’i, Prantsuse kaardiv"ae leitnandina ja kadunud proua Gentillet’d lamburneitsina. M~olemad aknad olid drapeeritud punasest Tours’i siidist eesriietega, mida paksude topsudega siidn"o"orid "ulal hoidsid. See luksuslik dekoratsioon, mis nii v"ahe sobis Grandet’ harjumustega, oli kaasa saadud maja ostuga, samuti nagu tr"umoo, seinakell, gobel"a"anm"o"obel ja roosipuust nurgakapid. Uksele l"ahema akna all oli ~olgtool, mille jalad olid asetatud puupakkudele, et t~osta proua Grandet’ sellisele k~orgusele, kust ta v~oiks n"aha m"o"odaminejaid. Luitunud metskirsipuust k"asit"o"olauake t"aitis aknaorva, ja Eug'enie Grandet’ v"aike tugitool asetses lauakese k~orval. Viieteistk"umne aasta kestel olid k~oik ema ja t"utre p"aevad m"o"odunud sellel kohal rahulikus pidevas t"o"os, alates aprillist kuni novembrini. Tolle kuu esimesel p"aeval v~oisid nad asuda oma tavalisele kohale kamina juures. Alles siis lubas Grandet saali kaminas tule s"u"udata, ja 31. m"artsil laskis ta selle kustutada, arvestamata esimesi k"ulmasid s"ugisel ja vilusid ilmu kevadel. "Uks v"aike jalasoojendaja, kuhu pandi k"o"ogist saadavaid h~o~oguvaid s"usi, mida pikk Nanon oskas osavasti selleks s"a"asta, aitas proua ja preili Grandet’l "ule saada jahedamaist hommikuist ning ~ohtuist aprilli- ja oktoobrikuus. Ema ja t"utar hoidsid terve maja pesu korras, ja nad tegid seda t~oelist lihtinimese t"o"od nii kohusetundlikult kogu p"aeva l"abi, et kui Eug'enie tahtis oma emale tikkida m~ond kraekest, oli ta selleks sunnitud tarvitama tunde oma magamisajast ja petma isa, et saada k"u"unalt. Juba pikemat aega jagas ihnur jaop"arast k"u"unlaid nii t"utrele kui pikale Nanonile, samuti jagas ta ise hommikuti v"alja leiva ja muud toiduained p"aevaseks tarviduseks.

Pikk Nanon oli vist k"ull ainuke inimlik olend, kes suuteline taluma oma peremehe despotismi. Kogu linn kadestas h"arra ja proua Grandet’d tema p"arast. Pikk Nanon, keda kutsuti nii ta k~orge kasvu p"arast, mis k"u"undis viie jala kaheksa tollini, oli Grandet’ teenistuses juba kolmk"ummend viis aastat. Ehkki tema palgaks oli k~oigest kuusk"ummend liivrit, peeti teda siiski Saumuri k~oige rikkamaks majateenijaks. Need kuusk"ummend liivrit, mis kolmek"umne viie aasta jooksul olid aina kasvanud, v~oimaldasid tal hiljuti paigutada neli tuhat liivrit notar Cruchot’ juurde eluaegse pensioni kindlustamiseks. See pika Nanoni kauaaegse ja p"usiva kokkuhoiu tulemus n"ais hiiglaslikuna. Iga majateenija, n"ahes, et vaesel kuuek"umneaastasel naisel on leib vanadusp"aeviks kindlustatud, oli kade, m~otlemata raskele orjat"o"ole, millega see oli saavutatud. Kahek"umne kahe aastasena ei ~onnestunud vaesel t"utarlapsel kellegi juures kohta leida, sest ta v"alimus oli niiv~ord eemalet~oukav; ent see suhtumine oli t"aiesti eba~oiglane: m~one kaardiv"aegrenaderi ~olgadele panduna oleks too n"agu olnud imetlusv"a"arne; kuid iga asi, nagu "oeldakse, peab olema parajal kohal. Sunnitud lahkuma mahap~olenud talust, kus ta oli olnud lehmakarjuseks, saabus Nanon Saumuri ja hakkas siin teenistust otsima, innustatuna k~oikumatust julgusest, mis ei tagane millegi ees. H"arra Grandet kavatses tol ajal abielluma hakata ja tahtis endale majapidamist sisse seada. Ta pilk j"ai peatuma just tollel t"udrukul, keda iga ukse juurest tagasi saadeti. Osates endise t"undersepana hinnata kehalist j~oudu, aimas ta kasu, mida v~ois saada "uhelt naisolevuselt, kes oli voolitud nagu Hercules ja seisis nii tugevasti jalgadel nagu kuuek"umneaastane tamm juurtel, kes oli tugev puusadest, laia seljaga, kel olid veovoorimehe k"aed, k~oikumatu ausus ja puutumatu neitsilikkus. Ei soolat"u"ukad, mis katsid seda s~ojakat n"agu, ei telliskivipunane n"aojume, ei soonilised k"asivarred ega Nanoni armetud riider"abalad hirmutanud t"underseppa, kes oli tollal veel neis aastates, kus s"uda tuikab. Ta muretses vaesele t"udrukule riided ja jalatsid, andis talle s"u"ua ja palka ning rakendas ta t"o"ole, kohtlemata teda "uleliia karmilt. N"ahes nii lahket suhtumist, nuttis pikk Nanon salaja r~o~omu p"arast ja kiindus siiralt t"undersepasse, kes muide teda feodaalselt ekspluateeris. Nanon tegi k~oik: keetis s"u"ua, pesi leelisega pesu, tassis selle loputamiseks ~olal Loire’i "a"arde ja hiljem j"alle koju tagasi; ta t~ousis koidikul ja l"aks hilja magama; ta toitis k~oiki viinamarjakorjajaid saagikoristamise ajal ja vaatas t"o"oliste j"arele; ta kaitses nagu truu koer oma peremehe varandust; et ta usaldas oma isandat pimedalt, alistus ta t~orkumatult tema k~oige veidramaile tujudele. P"arast kuulsat 1811. aastat, mil saagikoristamine kuulmatuid pingutusi n~oudis, otsustas Grandet, kahek"umneaastase laitmatu teenistuse j"arel, kinkida Nanonile oma vana taskukella; see oli ainus kingitus, mis Nanon temalt kogu selle aja jooksul oli saanud. Ehkki Grandet tavaliselt loovutas Nanonile oma vanad kingad (need olid viimasele parajad), oleks m~ottetu pidada Grandet’ kingadest saadavat tulu kingituseks: nii tugevasti olid nad kulunud. Puudus tegi selle vaese t"udruku nii ihnsaks, et Grandet hakkas teda l~opuks armastama nagu armastatakse koera, ja Nanon oligi lasknud endale kaela panna okkalise kaelarihma, mis teda enam ei torganudki. Kui Grandet veidi liiga kokkuhoidlikult leiba l~oikas, ei nurisenud Nanon selle "ule; ta jagas r~o~omsalt h"ugieenilist tulu, mida v~oimaldas majas valitsev karm reziim, majas, kus keegi kunagi haigeks ei j"a"anud.

Nanon kuulus perekonda; ta naeris siis, kui Grandet’gi naeris; ta jagas "uhes temaga k"ulma ja sooja, kurbust ja t"o"oraskust. Kui palju armast vastutasu peitus selles v~ordsuses! Kunagi ei olnud peremees teenijale ette heitnud puu alt v~oetud virsikuid v~oi ploome.

«Noh, lase hea maitsta, Nanon!» "utles Grandet tavaliselt Nanonile aastail, mil oksad paindusid vilja all, nii et talunikud olid sunnitud seda sigadele s"o"otma.

Maat"udrukule, kes lapsep~olves oli n"ainud vaid halba kohtlemist, vaesele, kes oli armu poolest "ules korjatud, tundus isa Grandet’ kahem~otteline naer p"aikesekiirena. Muide, Nanoni lihtne s"uda ja kitsas aju v~oisid sisaldada ainult "uhte tunnet ja "uhte m~otet. Kogu kolmek"umne viie aasta v"altel n"agi ta end ikka j"alle saabuvat palja jalu ja r"abaldunud riietes h"arra Grandet’ t"o"okoja ette ja kuulis ikka j"alle, kuidas t"undersepp talle "utles: «Mida te vajate, mu kullake?», ning ta t"anutunne oli alati v"arske ja uus. M~onikord m~otles Grandet sellele, et too vaene olend pole kunagi kuulnud v"ahematki meelituss~ona, et tal pole aimugi neist ~ornadest tunnetest, mida sisendab naine, et ta v~oib "uhel p"aeval jumala ette ilmuda veelgi s"u"utumana kui neitsi Maarja ise, ja siis "utles Grandet, haaratud kaastundest oma "ummardaja vastu:

«Vaene Nanon!»

Sellele h"u"uatusele j"argnes alati seletamatu pilk, mille vana "ummardaja heitis oma isandale. Too s~ona, mida korrati aeg-ajalt, moodustas juba ammugi katkestamatu s~oprusahela, millele iga h"u"uatus lisandas "uhe l"uli. Selles kaastundes, mis peitus Grandet’ s"udames ja mis vanapiiga poolt t"anulikult vastu v~oeti, oli midagi m~oistmatult jubedat. See ihnuri julm kaastunne, mis "aratas vana t"undersepa s"udames tuhat r~o~omu, oli Nanonile kogu tema ~onneks. Kes teine oskaks n~onda "oelda: «Vaene Nanon!» Jumal tunneb oma ingleid nende h"a"ale varjunditest ja sellest, kuidas nad teisi salaja kahetsevad. Saumuris oli suur hulk perekondi, kus teenijaid koheldi palju paremini, ent pererahval polnud sellest mingit r~o~omu. Sealt siis too "utlus: «Mis need Grandet’d ometi teevad oma pikale Nanonile, et too neisse nii kiindunud on? Ta l"aheks nende eest kas v~oi tulle!» Nanoni k"o"ok, mille v~oretatud aknad olid vastu hoovi, oli alati puhas, korras, k"ulm, t~oeline ihnuri k"o"ok, kus midagi ei raisata. Kui Nanon oli riistad puhtaks pesnud, l~ounas"o"ogi j"a"anused "ara pannud ja tule kustutanud, lahkus ta k"o"ogist, mida kitsas koridor saalist lahutas, ja siirdus pererahva juurde kanepit ketrama. "Uhestainsast k"u"unlast j"atkus tervele perekonnale kogu ~ohtuks. Teenija magas koridori l~opus, "uhes urkas, kuhu vaevu tungis p"aevavalgus. Tema tugev tervis lubas tal kahjustamatult elada selles punkris, kust ta v~ois kuulda v"ahematki kr~obinat, t"anu s"ugavale vaikusele, mis valitses majas "o"osel ja p"aeval. Nanon pidi magama vaid "uhe k~orvaga nagu politseikoer ja puhkama valvates.

Elamu teisi osi kirjeldatakse "uhenduses selle jutu s"undmustikuga; muide, visand saalist, kus hiilgas Grandet’ perekonna kogu luksus, laseb juba ette aimata "ulemiste kordade lagedust.

Aastal 1819 "uhel hilisel ~ohtupoolikul novembrikuu keskpaiku s"u"utas pikk Nanon esimest korda kaminas tule. S"ugis oli v"aga kena olnud. K"aesolev p"aev oli h"astituntud pidup"aevaks kr"usotiinidele ja grass"anistidele. K~oik kuus vastast pidid varsti saabuma, varustatud k~oige vajalikuga, et kohtuda saalis ja seal "uksteist s~opruset~oendustega "ule trumbata. Hommikul oli kogu Saumur n"ainud, kuidas proua ja preili Grandet l"aksid Nanoni saatel oma koguduse kirikusse missale, ja iga"uhele oli siis meenunud, et t"ana oli preili Grandet’ s"unnip"aev. Kalkuleerides aega, millal l~ounas"o"ok l~opeb, tahtsid notar Cruchot, abee Cruchot ja h"arra C. de Bonfons j~ouda p"arale enne des Grassins’e, et preili Grandet’d esimestena ~onnitleda. K~oigil kolmel olid kaasas tohutud lillekimbud, nopitud nende isiklikest v"aikestest kasvumajadest. Kohtueesistuja lillekimbu varre "umber oli leidlikult m"ahitud kuldsete narmastega valge siidlint. Hommikul, nagu tavaliselt Eug'enie s"unni- ja nimep"aevadel, oli h"arra Grandet astunud oma t"utre tuppa, kui see veel voodis oli, ja andnud talle pidulikult "ule oma isaliku kingituse, mis juba kolmteist aastat j"arjest koosnes "uhestainsast haruldasest kuldrahast. Proua Grandet kinkis harilikult oma t"utrele vastavalt vajadustele "uhe talve- v~oi suvekleidi. Need kaks kleiti ja kuldrahad, mis Eug'enie sai oma isalt uueks aastaks ja nimep"aevaks, moodustasid tema v"aikese, umbes saja ek"u"u suuruse sissetuleku, mida Grandet teda heameelega n"agi s"a"astvat. Eks olnud see vaid raha "uhest kaukast teise paigutamine ja nii-"oelda oma t"utre ning p"arija ihnsaks ~opetamine! Vahel p"aris ta Eug'enie’lt aru tema varanduse kohta, mida omal ajal la Bertelli`ere’id oma annetusega olid suurendanud, ja "utles talle:

«Sellest saab sinu «kaasavaratosin».»

«Kaasavaratosin» on muistne komme, mis veel praegugi on j~ous ja p"uhalikult s"ailinud m~oningais provintsides Prantsusmaa s"udames. Kui Berrys v~oi Anjous noor neiu abiellub, on tema enda v~oi ta noormehe perekond kohustatud talle kinkima kukru, milles vastavalt perekonna j~oukusele leidub kas "uks tosin v~oi kaksteist tosinat v~oi sada tosinat h~obe- v~oi kuldraha. Ka k~oige vaesem lamburneitsi ei abielluks ilma «kaasavaratosinata», olgu see siis koostatud kas v~oi lihtsaist sou’dest. Veel praegugi r"a"agitakse Issoudunis mingisugusest «kaasavaratosinast», mille oli saanud "uks rikas p"arijanna ja mis sisaldas sada nelik"ummend neli kuldportugiisi. Paavst Clemens VII, Katariina Medici onu, kinkis viimasele tema abiellumise puhul Henri II-ga tosina v"aga k~orgev"a"artuslikke antiikseid m"alestusrahasid puhtast kullast.

L~ounas"o"ogi ajal oli isa r~o~omus, kui n"agi, et Eug'enie on uues kleidis palju kenam, ja h"u"udis:

«Et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev, siis s"u"utame kaminas tule! See toob ~onne.»

«Preili l"aheb sel aastal mehele, see on kindel,» "utles pikk Nanon ja viis "ara "ulej"a"agi hanest, tollest t"underseppade faasanist.

«Ma ei n"ae tema jaoks Saumuris "uhtki partiid,» vastas proua Grandet, heites oma abikaasale argliku pilgu, mis, arvestades tema aastaid, r"a"akis selgesti tollest abieluorjusest, mille all see vaene naine "agas.

Grandet silmitses oma t"utart ja h"u"udis l~obusalt:

«See laps saab t"ana juba kahek"umne kolme aastaseks; vaja varsti tema eest t~osiselt hoolitsema hakata.»

Eug'enie ja ta ema vahetasid omavahel m~oistva pilgu.

Proua Grandet oli kuivetanud ning k~ohn naine, kollane nagu kreeta ~oun, kohmakas ja pikaldane, "uks neid naisi, kes n"aivad selleks loodud olevat, et neid t"uranniseeritaks. Tal olid suured kondid, suur laup, suured silmad ja esimesel pilgul n"ais ta sarnanevat k"asnunud puuviljaga, millel pole enam ei maitset ega mahla. Ta hambad olid mustad ja harvad, ta suu kortsuline, ta l~oug aga oma kujult selline, et seda oleks v~oinud puukinga ninaks pidada. See oli tubli naine, t~oeline la Bertelli`ere. Abee Cruchot oli osanud talle m~onel puhul "oelda, et ta kunagi olevat kaunis kena olnud, ja ta uskus seda. Ingellik ~ornus, saatusele alistumine nagu putukal, keda lapsed piinavad, haruldane vagadus, rikkumatu hingeline tasakaal ja hea s"uda sundisid iga"uhte teda haletsema ja austama. Tema abikaasa ei andnud talle kunagi "ule kuue frangi ta pisiv"aljaminekuiks, ehkki see naine oma kaasavara ja p"arandite kaudu oli toonud Grandet’le "ule kolmesaja tuhande frangi kapitali. Kuigi v"alimuselt naeruv"a"arne, tundis proua Grandet nii s"ugavat alandust oma s~oltuvusest ja orjusest, millele tema pehme s"uda ei lubanud vastu hakata, et ta kunagi ei palunud endale "uhtegi sou’d ega teinud v"ahimatki m"arkust aktide kohta, mis notar Cruchot talle allakirjutamiseks esitas. Too rumal salajane uhkus, too pidevalt Grandet’ poolt solvatud ja hindamata j"aetud hinge~oilsus m"a"arasid selle naise k"aitumise. Proua Grandet riietus eranditult rohekasse levantiinkleiti, mille kestvust ta oskas pikendada ligikaudu aastani; ta kandis suurt valget puuvillast r"atikut ning ~olgk"ubarat ja peaaegu alati oli tal mustast taftist p~oll ees. Lahkudes harva oma korterist, kulutas ta v"ahe kingi. Tal ei olnud enda suhtes "uldse mingisuguseid soove. Grandet, kes vahel oli haaratud hingepiinast, meenutades, et oli juba m"o"odunud hulk aega sellest, kui ta viimati oli andnud naisele kuus franki, eraldas temale tavaliselt «n~oelaraha» oma aastasaakide m"u"umisel. Need neli v~oi viis luidoori, mis proua Grandet sai m~one hollandlase v~oi belglase kaudu, kes omandas Grandet’ viinamarjal~oikuse, moodustasid l~oviosa tolle naise aastasest sissetulekust. Ent kui ta oli k"atte saanud oma viis luidoori, s~onas ta abikaasa sageli, nagu oleks neil olnud "uhine rahakott: «Kas sa saaksid mulle laenata m~oned sou’d?» – ja vaene naine, ~onnelik, et v~ois midagi teha tolle mehe heaks, keda tema pihiisa esitas talle nagu ta isandat ja peremeest, tagastas ihnurile talve jooksul nii m~onegi ek"u"u oma «n~oelarahast». Kui Grandet v~ottis taskust sajasou’se raha, mis oli m"a"aratud tema t"utre igakuiseks v"aljaminekuks niidi, n~oelte ja tualeti pisiasjade peale, ei unustanud ta kunagi, juba vestitaskut kinni n"o"opides, naiselt k"usida: