Чтение онлайн

«Kas l~opetasite juba?» k"usis Grandet, panemata kirja k"aest.

«Jah,» vastas proua des Grassins, istudes Charles’i k~orvale.

Eug'enie, keda innustas "uks neist m~otteist, mis tekivad noorte neidude s"udames, kui sinna esmakordselt asub s"ugavam tunne, lahkus saalist, et minna abistama ema ja Nanoni. Oleks teda tol hetkel k"usitlenud m~oni osav pihiisa, oleks Eug'enie k~ohklemata tunnistanud, et ta ei m~oelnud ei emale ega Nanonile, vaid et teda kiusas piinav soov oma onupoja tuba "ule vaadata, seal temast unistada, asetada sinna "ukspuha mida, hoolitseda selle eest, et midagi ei unustataks, teha k~oik, et muuta too ruum nii elegantseks ja puhtaks kui v~oimalik. Eug'enie uskus juba, et ainult tema on suuteline m~oistma oma onupoja soove ja m~otteid. Ja t~oesti, ta saabus just ~oigel hetkel, et t~oendada emale ja Nanonile, et k~oik on veel tegemata, kuna nood juba kavatsesid lahkuda, arvates, et k~oik on tehtud. Eug'enie soovitas Nanonile, et too paneks s"utepanni tuliseid s"usi ja soojendaks nendega voodilinu; ta laotas isiklikult vanale lauale v"aikese linakese ja soovitas tungivalt, et Nanon linakest igal hommikul vahetaks. Ta veenis oma ema, et kaminas on tarvis tuli s"u"udata, ja m~ojutas Nanoni, et viimane tooks ilma isa teadmata suure hunniku puid koridori. Ta jooksis saali, v~ottis "uhest nurgakapist vanaaegse lakitud kandmiku, kadunud vanah"arra de la Bertelli`ere’i p"arandi, hankis veel sealtsamast kuuetahulise kristallklaasi, v"aikese, kullatise kaotanud teelusika, antiikse veekarahvini, millele olid graveeritud amorid, ja asetas k~oik need esemed v~oidur~o~omsalt kaminanurgale. Veerandtunni v"altel oli tal tekkinud rohkem ideesid kui kogu aja jooksul, mis ta maailmas oli elanud.

«Ema,» h"u"udis Eug'enie, «kindlasti ei suudaks mu n~obu taluda rasvak"u"unla l~ohna. Kui ostaksime ~oige vahak"u"unlaid?..»

Kergelt nagu linnuke h"uppas ta p"usti ja v~ottis oma rahakotist sajasou’se m"undi, mille ta oli saanud oma sellekuiseiks v"aljaminekuiks.

«S"ah, Nanon,» "utles ta, «mine k"ahku!»

«Aga mis su isa "utleb?»

See kohutav vastuv"aide esitati proua Grandet’ poolt, kes n"agi oma t"utre k"aes vanast S`evres’i portselanist suhkrutoosi, mille Grandet oli toonud Froidfond’i lossist.

«Ja kust sa v~otad suhkrut? Kas oled hull?»

«Ema, k"ull Nanon ostab suhkrut, nagu vahak"u"unlaidki.»

«Aga su isa?»

«Kas see siis sobiks, kui ta vennapojal ei oleks siin klaasi suhkruvettki juua? Isa ei pane seda muide t"ahelegi.»

«Su isa n"aeb k~oik,» "utles proua Grandet pead vangutades. Nanon k~ohkles, ta tundis oma peremeest.

«Aga mine siis ometi, Nanon, t"ana on ju minu s"unnip"aev!»

Nanon hakkas k~ova h"a"alega naerma, kuuldes esimest nalja oma noore perenaise suust, ja t"aitis k"asku. Sellal kui Eug'enie ja ta ema p"u"udsid k~oigest j~oust kaunistada tuba, mille h"arra Grandet oli m"a"aranud oma vennapojale, oli Charles proua des Grassins’i t"ahelepanu objektiks ja meelituste m"arklauaks.

«Teie olete ~oige vapper, mu h"arra,» "utles proua des Grassins noormehele, «kui julgete loobuda pealinna l~obudest talvisel ajal ja tulla elama Saumuri. Ent kui meie teid nii v"aga ei hirmuta, siis n"aete, et ka siin v~oib veel l~obutseda.»

Ta heitis noormehele salajase pilgu, nagu seda tavaliselt tehakse provintsis, kus naistel on silmades nii palju tagasihoidlikkust ja ettevaatust, et see annab neile tolle maia himukuse, mis on iseloomustav m~onele vaimulikule, kellele igasugune l~obu n"aib vargusena v~oi eksimusena. Charles tundis end selles saalis nii v~o~orana, nii kaugel avarast lossist ja hiilgavast elust, mida ta onu juures oli lootnud leida, et silmitsedes t"ahelepanelikult proua des Grassins’i, avastas temas p~ogusa sarnasuse pariislike kujudega. Leebelt v~ottis ta vastu kaudse kutse, mis talle esitati, ja n"u"ud arenes muidugi keskustelu, milles proua des Grassins j"ark-j"argult tasandas h"a"alt, et viia see koosk~olla oma pihtimuste iseloomuga. Temal ja Charles’il oli m~olemal "uhesugune vajadus vastastikuseks usalduseks. P"arast m~onehetkelist edevat lobisemist ja t~osisemat naljatlemist ~onnestus osaval provintslannal "oelda oma kaasvestlejale, ilma et teda oleksid kuulnud teised isikud, kes k~onelesid veinim"u"ugist, millega tol hetkel tegelesid k~oik Saumuri kodanikud:

«Mu h"arra, kui tahaksite meid austada oma k"ulask"aiguga, siis teeksite kindlasti palju meelehead nii mu mehele kui mulle. Meie salong on ainuke Saumuris, kust leiate nii k~orgema "ariringkonna esindajaid kui ka aadlikke: meie kuulume kahte seltskonnakihti, kes soovivad kohtuda vaid meie juures, sest meil on l~obus. Minu mees – "utlen seda uhkusega – on v"aga lugupeetud nii "uhtede kui teiste poolt. Niisiis p"u"udkem teie siinviibimise ajal teist igavust eemale peletada. Kui j"a"aksite ainult h"arra Grandet’ juurde, mis teist siis k"ull saaks, armas jumal! Teie onu on ihnuskoi, ta m~otleb vaid oma viinam"agedele; teie t"adi on palve~ode, kes paari m~otetki ei oska siduda, ja teie n~obu on kasvatamatu lihtlabane lollike, ilma hariduseta ja kaasavarata, kes veedab oma elup"aevi vanade kaltsude lappimisega.»

«See daamike on p"aris kena,» m~otles Charles Grandet endamisi, vastates proua des Grassins’i edvistamisele.

«Mulle n"aib, naisuke, et sina tahad v~o~orast h"arrat p"aris oma k"apa alla saada,» "utles suur ja paks pankur naerdes.

Selle m"arkuse puhul laususid notar ja kohtueesistuja m~oned enamv"ahem salakavalad s~onad, ent abee heitis neile kavala pilgu ja res"umeeris nende m~otted, v~ottes endale n"aput"aie tubakat ja lastes siis toosi ringi k"aia:

«Kes siin Saumuris,» "utles ta, «v~oiks k"ulalist veel armastusv"a"arsemalt kohelda kui armuline proua?»

«Ah nii! Mis te sellega "oelda tahate, h"arra abee?» k"usis h"arra des Grassins.

«Seda, mu h"arra, mis on k~oige meelitavam nii teile, armulisele prouale, Saumuri linnale kui ka v~o~orale h"arrale,» lisas kaval vanamees, p"o"ordudes Charles’i poole.

Ilma et ta n"ailiselt oleks kuulatanudki, millest Charles ja proua des Grassins k~onelesid, oli abee Cruchot taibanud nende k~oneluse m~otet.

«Mu h"arra,» "utles l~opuks Adolphe Charles’ile, p"u"udes k"aituda sundimatult, «ma ei tea, kas teil on s"ailinud m~oningat m"alestust minust; mul oli ~onn olla teie vis-`a-vis "uhel ballil, mille andis h"arra parun de Nucingen, ja…»

«Muidugi, mu h"arra, muidugi,» vastas Charles, kes imestas, et temast oli "akki saanud "uldise t"ahelepanu objekt.

«Kas see h"arra on teie poeg?» k"usis ta proua des Grassins’ilt.

Abee heitis emale salakavala pilgu.

«Jah, mu h"arra,» vastas proua des Grassins.

«Teie olite siis v"aga noorena Pariisis?» "utles Charles, p"o"ordudes j"alle Adolphe’i poole.

«Mis seal parata, mu h"arra!» "utles abee. «Me saadame nad Paabelisse otsekohe, kui nad emapiimast on "ara v~o~orutatud.»

Proua des Grassins heitis abeele k"usiva pilgu, milles peitus s"ugav imestus:

«Peab tulema provintsi,» j"atkas abee, «et leida naisi, kes kolmek"umne m"o"odudes on veel nii v"arsked, nagu seda on armuline proua, ehkki neil on juba pojad, kes on l~opetanud ~oigusteaduskonna. Mulle n"aib, nagu poleks veel praegugi m"o"odas need p"aevad, mil noormehed ja daamid t~ousid ballisaalis toolidele, et n"aha teid tantsimas, armuline proua,» lisas abee, p"o"ordudes oma naisrivaali poole. «Mulle n"aib, nagu oleks teie edu alles eilne.»

«Oh, see vana riivatu!» m~otles proua des Grassins endamisi. «Kas ta t~oesti n"aeb mind l"abi?»

«N"aib, et Saumuris ootab mind suur edu,» m~otles Charles, n"o"opides oma saterkuue lahti, asetades k"ae vestip~oue ja suunates pilgu kaugusse, et j"aljendada poosi, mille Chantrey 15 on omistanud lord Byronile.

Isa Grandet’ t"ahelepanematus v~oi, ~oigust "oelda, murelikkus, mis tekkis kirja lugemisel, ei j"a"anud m"arkamata ei notaril ega kohtueesistujal, kes p"u"udsid m~oistatada kirja sisu nende vaevun"ahtavate liigutuste j"argi vanamehe n"aol, mida k"u"unal heledasti valgustas. Viinamarjakasvatajal oli raske s"ailitada oma n"aol tavalist rahulikkust. Muide, iga"uks v~oib kujutleda, kui raske oli teeselda tasakaalukust, lugedes saatuslikku kirja, mis "utles j"argmist:

«Mu vend, sellest on n"u"ud varsti kaksk"ummend kolm aastat m"o"odas, kus me teineteist enam pole n"ainud. Minu abiellumine oli meie viimase kohtumise p~ohjuseks ja p"arast seda me lahkusime teineteisest r~o~omsatena. T~oesti, ma ei v~oinud tol korral aimata, et "uhel p"aeval oled sina ainsaks toeks perekonnale, kelle ~oitsenguks sa siis edu soovisid. Kui sa seda kirja oma k"aes hoiad, ei ole mind enam siin maailmas. Oma endise k~orgepositsiooni p"arast ei suuda ma taluda laostumise h"abi. Ma hoidsin end viimse hetkeni kuristiku "a"arel, lootes ikka veel p"a"aseda. N"u"ud aga on langemine kindel. Minu b"orsimaakleri ja mu notari Roguini "uhtesattunud pankrotid r"o"ovivad mult mu viimased ressursid ega j"ata mulle midagi j"arele. Ma v~olgnen oma kurvastuseks ligi neli miljonit, suutmata pakkuda rohkem kui kaksk"ummend viis protsenti aktivat. Mu laos seisvad veinid kannatavad praegusel hetkel laostava hinnalanguse all, mida p~ohjustab teie saakide rohkus ja k~orge kvaliteet. Kolme p"aeva p"arast "oeldakse Pariisis: «H"arra Grandet oli petis!» Ma poen, kuigi ausana, teotatud surnur"u"usse. Ma r"o"ovin oma pojalt ta ausa nime, mille olen teotanud, ja tema ema varanduse. Ta ei tea sellest veel midagi, too ~onnetu laps, keda ma jumaldan. Meie h"uvastij"att oli v"aga ~orn. Ta ei teadnud ~onneks, et see oli mu elu viimne voogamine, mis avaldus selles jumalagaj"atus. Ehk hakkab ta mind veel "uhel p"aeval sajatama? Mu vend, mu vend, kui kohutav on laste needus! Nemad v~oivad meie needusest vabaneda, ent nende needus on igavene. Grandet, sa oled mu vanem vend, sa oled kohustatud mind kaitsma: tee nii, et Charles ei langetaks "uhtki kibedat s~ona mu hauale! Mu vend, kui kirjutaksin sulle oma vere ja pisaratega, ei tunneks ma mitte nii palju valu, kui leidub selles kirjas; sest siis ma nutaksin, jookseksin verest t"uhjaks, sureksin ega kannataks enam; n"u"ud aga ma kannatan ja vaatan kuivade silmadega surmale n"akku. Sa oled n"u"ud Charles’i isa! Tal ei ole emapoolseid sugulasi, misp"arast – seda sa ju tead. Miks ma ei arvestanud seltskondlikke eelarvamusi? Miks ma alistusin armastusele? Miks abiellusin suurest soost isanda mitteseadusliku t"utrega? Charles’il ei ole enam perekonda. Oh, mu ~onnetu poeg! Mu poeg!..