EUG?NIE GRANDET
Шрифт:
Kuule, Grandet, ma ei palu sind enda p"arast; muide, su varandus ei ole ehk k"ullalt suur, et taluda kolmemiljonilist h"upoteeki; ent ma palun sind oma poja p"arast! Tea, vennas, ma panin oma k"aed anudes kokku, kui m~otlesin sinule. Grandet, surres usaldan ma Charles’i sinu hooleks. Ma vaatan oma p"ustoleid ilma s"udamevaluta, m~oeldes, et sinust saab mu poja isa. Charles armastas mind v"aga; ma olin nii hea tema vastu, ma ei keelanud talle midagi; ta ei hakka mind sajatama. Muide, k"ull sa n"aed: ta on pehme s"udamega, oma ema moodi, ta ei tee sulle kunagi tuska.
Vaene laps! Harjunud nautima luksust, ei tunne ta "uhtki neist viletsustest, mida meid sundis kannatama meie noorp~olve vaesus… Ja n"u"ud on ta laostunud ning "uksinda! Jah, k~oik ta s~obrad h"ulgavad tema ja mina olen see, kes on k~oigi ta alanduste p~ohjuseks. Ah! oleks mul k"ullalt tugev k"asi, et saata ta "uhe pauguga taevasse tema ema juurde. Milline hullumeelsus!
Ma tulen j"alle tagasi enda ja Charles’i ~onnetuse juurde. Ma l"akitasin ta sinu poole, et teataksid talle ettevaatlikult mu surmast ja saatusest, mis teda ootab. Ole temale isaks, aga heaks isaks! "Ara kisu teda "uhe hoobiga tema j~oudeelust v"alja: sa tapaksid tema. Ma palun teda p~olvili maas, et ta loobuks v~olan~oudeist, mida ta oma ema p"arijana oleks ~oigustatud esitama minu vastu. Ent see on "ulearune palve; tal on ju k"ullalt autunnet ja ta m~oistab, et tema ei tohi astuda mu v~olausaldajate hulka. "Utle, et ta loobuks mu p"arandist ~oigel ajal. Selgita talle selle karmi elu tingimusi, millesse ma tema olen asetanud, ja kui tal siiski s"ailivad ~ornemad tunded minu vastu, siis "utle talle minu nimel, et k~oik ei ole veel tema jaoks kadunud. Jah, t"o"o, mis on p"a"astnud meid kahte, v~oib ka temale tagastada varanduse, mille ma temalt r"o"ovisin, ja kui ta tahab kuulda v~otta oma isa n~ouannet, kes tema p"arast hetkekski tahaks v"aljuda hauast, siis s~oitku ta siit "ara ja mingu Indiasse! Kallis vend, Charles on aus ja vapper noormees. Varusta teda k~oige reisiks vajalikuga ja tea, et ta ennem sureb, kui j"atab sulle tasumata selle esimese p~ohivara, mille sa temale laenad; sest sa ju laenad selle temale, Grandet! Muidu su s"udametunnistus ei annaks sulle rahu. Ah, kui mu laps ei leiaks sinu juures ei abi ega ~ornust, paluksin ma igavesti jumalat, et ta sulle su karmuse eest k"atte maksaks. Kui mul oleks ~onnestunud p"a"asta m~oned v"a"artused, oleks mul k"ull olnud ~oigus anda talle mingisugune summa tema ema varanduse arvel, ent maksukohustused kuu l~opul neelasid k~oik mu rahatagavarad. Mul on raske surra, olles teadmatuses oma lapse saatuse suhtes; oleksin tahtnud tunda p"uhalikke lubadusi su soojas k"aepigistuses, mis mind oleks elustanud, ent mul pole enam aega. Sellal kui Charles reisib, pean ma oma bilansi tegema. Aususega, mis on juhtinud kogu mu "aritegevust, p"u"uan ma t~oendada, et mitte mu eksimused v~oi mu ebaausus polnud mu suure ~onnetuse p~ohjuseks. Eks ole seegi hoolitsemine Charles’i eest? – Jumalaga, mu vend! Saagu sulle osaks k~oik taevased ~onnistused selle suuremeelse hoolduse eest, mille ma sulle usaldan ja mille sa vastu v~otad – ma ei kahtlegi selles! N"u"udsest peale on alati "uks h"a"al, kes palvetab sinu eest selles maailmas, kuhu me k~oik peame "uhel p"aeval minema ja kus mina n"u"ud juba olen.
«Vestlete veel?» k"usis isa Grandet, pannes kirja t"apselt endiste murdjoonte j"argi kokku ja pistes selle oma vesti tasku.
Ta heitis vennapojale tagasihoidliku ja kartliku pilgu, mille taha ta peitis oma erutuse ja kalkulatsioonid.
«Kas olete juba sooja saanud?»
«T"aiesti, kallis onu.»
«Noh, kus on siis meie naised?» "utles Grandet, kes oli juba unustanud, et vennapoeg "o"obib tema juures.
Sel hetkel astusid Eug'enie ja proua Grandet saali.
«Kas k~oik seal "uleval on korras?» k"usis vanamees, olles juba oma rahulikkuse tagasi saanud.
«Jah, isa.»
«Noh, vennapoeg, kui olete v"asinud, siis juhatab Nanon teid teie kambrisse. Muidugi ei ole see m~one moenarri tuba, kuid ehk vabandate meid, vaeseid viinamarjakasvatajaid, kel pole kunagi sou’dki hinge taga. Maksud neelavad k~oik.»
«Me ei taha pealet"ukkivad olla, Grandet,» "utles pankur. «Teil ehk on oma vennapojaga midagi r"a"akida. Soovime teile head ~ohtut! Homseni!»
Nende s~onade juures t~ousis kogu seltskond p"usti ja iga"uks kummardas oma iseloomu kohaselt. Vana notar otsis ukse juurest oma laterna "ules ja s"u"utas selle p~olema, tehes des Grassins’idele ettepaneku nad koju saata. Proua des Grassins polnud ette n"ainud juhtumit, mis selle koosviibimise nii enneaegselt l~opetas, ja tema teener ei olnud veel saabunud.
«Kas teeksite mulle au ja v~otaksite mu k"ae alt kinni, armuline proua?» "utles abee Cruchot proua des Grassins’ile.
«T"anan, h"arra abee. Mul on mu poeg,» "utles proua des Grassins kuivalt.
«Minuga ei tarvitse daamid kompromiteerimist karta,» "utles abee.
«V~ota ometi h"arra Cruchot’ k"asivars,» "utles h"arra des Grassins oma abikaasale.
Abee eemaldus kena daamiga ~oige nobedasti, j~oudes varsti m~one sammu v~orra teistest ette.
«See noormees on v"aga kena, armuline proua,» "utles abee, surudes daami k"asivart. «Jumalaga, korvid, viinamarjal~oikus on l"abi! Peate preili Grandet’ga jumalaga j"atma. Eug'enie saab pariislasele. Kui too n~obu mitte m~onesse pariislannasse armunud pole, siis leiab teie poeg Adolphe temas vastase, kes on k~oige…»
«J"atke juba, h"arra abee! K"ullap too noormees m"arkab varsti, et Eug'enie on rumalakene, ilma v"arskuseta. Kas olete teda t"ahele pannud? Ta oli t"ana ~ohtul kollane nagu kreeta ~oun.»
«Teie v~oib-olla juhtisite juba n~obugi t"ahelepanu sellele?»
«Jah, lubasin endale k"ull seda vabadust…»
«Istuge alati Eug'enie k~orvale, armuline proua, ja teil ei tarvitse siis tollele noormehele enam suurt midagi r"a"akida tema n~obu suhtes: k"ull ta teeb isegi v~ordluse, mis…»
«K~oigepealt lubas ta "ulehomme minu juurde l~ounale tulla.»
«Ah, kui te tahaksite, armuline proua…» "utles abee.
«Ja mis te siis tahate, et ma tahaksin, h"arra abee? Kas m~otlete mulle halba n~ou anda? Ma ei ole, jumal t"anatud, mitte selleks kolmk"ummend "uheksa aastat vanaks saanud ja oma reputatsiooni ilma "uhegi h"abiplekita hoidnud, et n"u"ud end kompromiteerida, olgu m"angus v~oi Suur-Moguli riik. Me m~olemad oleme neis aastates, kus teatakse, mis s~onad kaaluvad. Vaimuliku jaoks on teil t~oesti s"undmatud ideed. P"ah! See meenutab juba «Faublasi» 16 .»
16
Faublas – peategelane prantsuse kirjaniku Louvet de Couvray (1760–1797) frivoolses romaanis «R"u"utel Faublasi armuseiklused».
«Teie olete siis «Faublasi» lugenud?»
«Ei, h"arra abee, ma tahtsin "oelda «Ohtlikke suhteid» 17 .»
«Ah! See raamat on juba v~orratult moraalsem,» "utles abee naerdes. «Ent teie tahate mind tembeldada niisama rikutuks, nagu on n"u"udisaja noormehed! Ma tahtsin teile lihtsalt…»
«Eks julgege vaid "oelda, et teie ei kavatsenud mulle soovitada inetuid asju. Kas see ei ole siis selge? Kui too noormees, kes muide on v"aga kena, olen sellega n~ous, hakkaks minuga kurameerima, siis ei m~otlekski ta enam oma onut"utrele. Ma tean k"ull, et Pariisis m~oned head emad ohverdavad end oma laste ~onne ja rikkuse heaks; aga meie elame provintsis, h"arra abee.»
17
«Ohtlikud suhted» – prantsuse kirjaniku Choderlos de Laclos’ (1741–1803) romaan, mis kirjeldab prantsuse aristokraatliku seltskonna liiderlikke kombeid XVIII sajandi teisel poolel.
«Jah, armuline proua.»
«Ei mind,» alustas daam j"alle, «ega Adolphe’i – meid kumbagi ei meelitaks isegi sada miljonit, mis on saadud sellise hinna eest.»
«Armuline proua, ma ei r"a"akinudki sajast miljonist. Kiusatus oleks siis vahest "uletanud meie m~olema j~ou. Ma arvan ainult, et aus naine v~oib k~oige oma korralikkuse juures vahel v"aikest viisi edvistada, muidugi ilma et ta kaugemale l"aheks, ja see moodustaks siis osa tema seltskondlikest kohustustest ning…»
«Kas arvate?»
«Armuline proua, miks ei peaks me p"u"udma teineteisele vastutulelikud olla!.. Lubage, et ma oma nina nuuskan. Kinnitan teile, armuline proua,» alustas ta j"alle, «et noormees fikseeris teid hoopis s"aravama ilmega kui mind; ent ma andestan talle t"aielikult, kui ta eelistab ilu vanadusele…»