Чтение онлайн

Manon kuulas mind v"aga jahedalt. Et vastuv"aited, mis ta esitas, n"aisid tulenevat ta hellusest minu vastu ja hirmust mind kaotada, kui isa meie pelgupaiga teada saab ja meie plaaniga kaasa ei tule, siis ei olnud mul v"ahimatki aimu halastamatust hoobist, mis mind ees ootas. Rahapuuduse kohta seletas Manon, et meil veel on, millest paar n"adalat elada, ja et hiljem v~oiks ta maale m~onele temasse h"asti suhtuvale sugulasele kirjutada ja sel moel lisa hankida. Ta mahendas oma vastuv"aiteid nii ~ornade ja kirglike hellitustega, et mina, kes ma vaid temale elasin ja kel polnud ta armastuse suhtes v"ahimatki kahtlust, kiitsin k~oik ta vastused ja otsused heaks.

Olin meie raha kasutamise ja igap"aevaste arvete maksmise tema hooleks j"atnud. Peagi m"arkasin, et me laud oli paremini kaetud ja et ta oli endale "uht-teist hinnalist muretsenud. Kuna ma teadsin, et meile oli j"a"anud vaevalt kaksteist v~oi viisteist pistooli, avaldasin ma meie j~oukuse silman"ahtava kasvu "ule imestust.

Ta naeris ja palus mind mitte muretseda.

“Ma ju lubasin, et leian midagi,” "utles ta.

Armastasin teda liiga lihtsameelselt ega osanud midagi karta.

Uhel p"aeval, kui p"arastl~ounal v"alja minnes olin hoiatanud, et olen "ara kauem kui tavaliselt, olin tagasi tulles v"aga "ullatunud, kui mind ukse taga paar minutit oodata lasti. Meie ainsaks teenijaks oli umbes meievanune v"aike t"udruk. Kui ta avama tuli, k"usisin, kus ta nii kaua oli. Ta vastas kimbatunult, et ei kuulnud koputamist. Olin vaid "uhe korra koputanud ja "utlesin talle:

“Aga kui te ei kuulnud, miks te siis "uldse avama tulite?”

See k"usimus ajas ta nii segadusse, et ta ei osanud midagi vastata, puhkes nutma ja kinnitas siis, et tema pole s"u"udi, et proua pole lubanud ust enne lahti teha, kui h"arra B… on teise ukse kaudu v"aljunud. Olin nii h"ammeldunud, et mul polnud j~oudu sisse astuda. Otsustasin mingi asjatoimetuse ettek"a"andel uuesti v"alja minna ja k"askisin teenijannal perenaisele "oelda, et tulen kohe tagasi, aga palusin j"atta "utlemata, et ta mulle h"arra B… kohta midagi oli r"a"akinud.

Mu jahmatus oli nii suur, et l"aksin trepist alla pisarais, teadmata veel, milline tunne nad esile kutsus. Astusin esimesse kohvikusse, istusin laua taha, toetasin pea k"atele ning p"u"udsin oma s"udames selgust saada. Ma ei julgenud meenutada, mida olin "asja kuulnud; tahtsin seda pidada meelepetteks ja olin juba mitu korda valmis koju tagasi minema ning sellest t"ahelepanekust mitte m"arku andma. Mulle n"ais nii v~oimatu, et Manon mind petab, et kartsin teda kahtlustustega solvata. Ma jumaldasin teda, see oli kindel; ta polnud oma armastust mulle v"ahem t~oendanud kui mina talle: miks pidin tema siiruses ja ustavuses kahtlema? Miks ta pidi mind petma? Vaid kolm tundi tagasi oli ta mind k~oige kuumemate kallistustega "ule k"ulvanud ja minu ~ornused vaimustusega vastu v~otnud; tundsin tema s"udant sama h"asti kui enda oma.

“Ei, ei!” kordasin. “Ei ole v~oimalik, et Manon mind petab. Ta ju teab, et ma elan vaid temale. Ta teab liiga h"asti, kuidas ma teda jumaldan! Pole mingit p~ohjust, miks ta peaks mind vihkama.”

Ometi tegi h"arra B… k"ulask"aik ja salajane p~ogenemine mulle meeleh"armi. Ka meenusid mulle Manoni sisseostud, mis n"aisid meie v~oimalusi "uletavat. Kas polnud siin uue armukese heldus m"angus? Ja see veendumus, millega ta mulle tundmatutest tuluallikatest oli r"a"akinud! Nii paljudele m~oistatustele oli raske sellist lahendust leida, et mu s"uda rahule oleks j"a"anud.

Teiselt poolt polnud ma Manoni kogu meie Pariisis viibimise ajal pea "uldse silmist lasknud. Asjaajamistel, jalutusk"aikudel, meelelahutustel – kogu aeg olime teineteise k~orval olnud. Mu Jumal! Uksainus lahusolekuhetk oleks meile piinaks olnud! Pidime kogu aeg kinnitama, et me teineteist armastame: muidu oleksime mure k"atte surnud. Niisiis ei suutnud ma silme ette manada "uhtki hetke, mil Manon oleks v~oinud peale minu veel kellegi teisega seotud olla.

L~opuks arvasin, et olen saladusele j"alile saanud. “H"arra B… on "arimees, kel on palju sidemeid,” arutlesin. “Manoni sugulased kasutavad tema teeneid, et Manonile raha edasi toimetada. Ta on v~oib-olla h"arra B… k"aest juba "uht-teist saanud, t"ana aga tuli h"arra B… lisa tooma. Ilmselt tahtis Manon seda minu eest varjata, et mind p"arast meeldivalt "ullatada. Oleksin ma siin vaevlemise asemel ~oigel ajal koju l"ainud, oleks ta mulle seda v~oib-olla juba r"a"akinud. Kui ma sellest ise juttu teen, ei varja ta minu eest kindlasti midagi.”

Olin sellest seletusest nii haaratud, et mu kurbus hakkas v"ahehaaval taanduma. L"aksin jalamaid koju. Suudlesin Manoni endise ~ornusega. Ta v~ottis mu v"aga s~obralikult vastu. Mul oli kiusatus talle kohe oma oletused, mille ~oigsuses ma enam ei kahelnud, v"alja laduda; hoidsin end siiski tagasi, lootes, et ta ehk j~ouab minust ette ja annab juhtunust ise teada.

Serveeriti ~ohtus"o"ok. Asusin "upris r~o~omsal meelel lauda, aga meie vahel oleva k"u"unla valgel arvasin t"aheldavat oma kalli v"aljavalitu n"aol ja silmis kurbust. Nukrus kandus ka minusse. M"arkasin, et ta pilgud peatusid minul teisiti kui tavaliselt. Ma ei saanud aru, kas neis r"a"akis armastus v~oi kaastunne, igatahes tundus mulle, et neis oli midagi ~orna ja kurblikku. Uurisin teda samuti v"aga t"ahelepanelikult; ja v~oib-olla ei n"ainud tema v"ahem vaeva, et silmade j"argi mu s"udames selgusele j~ouda. Me ei tahtnud ei s"u"ua ega vestelda. L~opuks n"agin ta ilusates silmades pisaraid, salakavalaid pisaraid!

“Mu Jumal! Manon, mu kallis, te nutate!” h"u"uatasin ma. “Te olete pisarateni kurb, kuid ei r"a"agi mulle s~onagi oma muredest.”

Ta vastas vaid m~one ohkega, mis mind veel rahutumaks tegi. T~ousin v"arisedes lauast, anusin teda tormakalt, et ta mulle oma pisarate p~ohjuse avaldaks; tema silmi kuivatades tulid mul endal ka pisarad silma; olin pigem surnud kui elus. Minu valu ja hirm oleksid isegi metslase heldima pannud.

Sellal kui ma niiviisi temaga tegelesin, kuulsin inimesi trepist "ules tulevat. Koputati tasakesi uksele. Manon suudles mind, libises mu k"ate vahelt v"alja ja lipsas magamistuppa, mille ukse ta k"ahku enda j"arel sulges. Kujutasin ette, et ta tahtis oma veidi korratut v"alimust v~o~oraste pilkude eest varjata. L"aksin ise avama.

Vaevalt olin ukse lahti teinud, kui minust haarasid kinni kolm meest, kelles ma isa teenrid "ara tundsin. Nad ei kasutanud mingit v"agivalda; kaks hoidsid mu k"asi kinni, kuna kolmas soris taskutes, kust t~ombas v"alja v"aikese noa, mu ainukese relva. Nad palusid mult vabandust, et on sunnitud mu vastu lugupidamatust "ules n"aitama; puhts"udamlikult teatasid nad, et tegutsevad isa k"asul ja et mu vanem vend ootab mind t~ollas. Olin nii jahmunud, et lasin end vastupanu osutamata ja s~ona lausumata "ara viia. Vend ootas mind t~oepoolest. Mind pandi tema k~orvale t~olda istuma ja venna korraldusel algas tuhatnelja kihutamine Saint-Denis’ poole. Vend embas mind hellalt, ent ei "oelnud midagi, nii et mul oli k"ullalt j~oudeaega, et oma ~onnetuse "ule m~otiskleda.

Esmalt "umbritses mind pilkane pimedus, kust ei tunginud l"abi v"ahimatki oletusekiirt. Keegi oli mind julmalt reetnud. Aga kes? Esimesena tuli mulle meelde Tiberge. “Reetur!” m~otlesin. “Kui mu kahtlused ~oigeks osutuvad, on su p"aevad loetud!” Pikapeale aga j~oudsin j"areldusele, et kuna Tiberge mu elukohta ei teadnud, siis ei saanud ta ka kedagi mu j"alile juhatada. Manoni s"u"udistamine tundus mulle kuriteona, mida ma ei saanud oma hingele v~otta. See erakordne kurbus, mis teda minu meelest oli rusunud, ~orn suudlus, mille ta mulle enne toast v"aljalipsamist oli andnud, ja pisarad n"aisid mulle k"ull "upris m~oistatuslikud; ent ma seletasin seda meie "uhise ~onnetuse eelaimusega. Needsin ~onnetut juhust, mis mind temast lahti oli rebinud, ja uskusin lihtsameelselt, et tema on veel palju haletsusv"a"arsemas olukorras kui mina.

M~otiskledes j~oudsin veendumusele, et m~oni tuttav oli mind Pariisi t"anaval n"ainud ja sellest mu isale teada andnud. See m~ote lohutas mind. Arvasin, et p"a"asen vaid etteheidete v~oi m~one karistusega, mida isa mulle oma vanemliku "ulemv~oimuga osaks laseb saada. Otsustasin k~oik rahulikult v"alja kannatada ja t~ootada k~oike, mida mult n~outakse, et endale tagasitee Pariisi kiiremas korras v~oimalikuks teha ja oma kallile Manonile elu ning r~o~om tagasi anda.

L"uhikese ajaga j~oudsime Saint-Denis’sse p"arale. Minu vaikimisest "ullatunud vend arvas, et mul on hirm. Ta asus mind lohutama ja kinnitas, et mul pole isalt mingit karmust karta, kui kavatsen edaspidi oma kohustuste juurde tagasi tulla ja seda poolehoidu v"a"arida, mida isa minu vastu tunneb. Ta lasi mul "o"o Saint-Denis’s veeta, kusjuures ettevaatusabin~ouna paigutati minu tuppa "o"oseks kolm teenrit.