Manon Lescaut
Шрифт:
“Te olete lihtsalt lapsik,” vastas isa. “Kuidas te v~oite nii pime olla p"arast seda, mis ma teile temast r"a"akinud olen? See oli ju tema ise, kes teid vennale v"alja andis. Te peaksite ta nimegi unustama ja minu heatahtlikkust, kui te arukas olete, "ara kasutama.”
M~oistsin liigagi h"asti, et tal oli ~oigus. Vaid tahtmatu meeleliigutus sundis mind truudusetu armukese poole hoidma.
“Kahjuks tuleb vist v"alja,” n~oustusin p"arast hetkelist vaikust, “et ma olen k~oige alatuma salakavaluse ~onnetu ohver. Jaa, teil on ~oigus,” j"atkasin pahameelepisaraid valades. “Olen t~oesti lapsik. Mu kergeusklikkust oli imelihtne petta. Aga ma tean, kuidas k"atte maksta.”
Isa tahtis kuulda, mis kavatsused mul on.
“L"ahen Pariisi,” vastasin, “panen B… majale tule otsa ja p~oletan ta elusalt koos truudusetu Manoniga.”
Selline raevukus ajas isale naeru peale ja viis ainult selleni, et mind hakati mu vanglas veel hoolikamalt valvama.
Veetsin seal tervelt pool aastat, kusjuures esimese kuu jooksul ei toimunud mu hingeseisundis olulisi muutusi. Mu tunded k~oikusid pidevalt vihkamise ja armastuse, lootuse ja ahastuse vahel. K~oik olenes sellest, millisena ma Manoni parajasti ette kujutasin. Kord paistis ta mulle k~oigist neidudest k~oige armastusv"a"arseni ja ma igatsesin kirglikult teda n"aha; teinekord ei kujutanud ta endast muud kui alatut ja salakavalat armukest ja ma andsin tuhandekordseid vandeid, et otsin ta "ules vaid selleks, et teda karistada.
Mulle toodi raamatuid, mis mu hingerahu veidi taastasid. Lugesin uuesti k~oiki oma lemmikautoreid, omandasin uusi teadmisi, sain j"alle tunda otsatut ~oppimisjanu: hiljem n"aete, mis kasu ma sellest p"arastpoole sain. Kogetud armastus aitas mul n"u"ud paremini m~oista paljusid Horatiuse ja Vergiliuse teoste l~oike, mis mulle varem olid segaseks j"a"anud. Kirjutasin kommentaari armastusk"usimuste kohta “Aeneise” 9 IV raamatu p~ohjal; tahan selle avaldada ja hellitan lootust, et see lugejaile meeldib. “Oh Taevas,” m~otlesin ma kirjutades. “Ustav Dido 10 oleks pidanud kohtama just minu s"udamega meest!”
9
“Aeneis” – rooma eepos, Vergiliuse peateos.
10
Dido – Kartaago kuningatar, kelle Aeneas h"ulgas.
Uhel p"aeval k"ulastas mind mu vangistuses Tiberge. Mind pandi imestama, missuguse hooga ta mind embas. Mul polnud tema kiindumusest varem selliseid t~oendeid, mis oleksid lasknud t~olgendada meievahelisi suhteid teisiti kui lihtsalt koolis~oprust, mis tekib kahe enam-v"ahem "uheealise noore inimese vahel. Leidsin, et ta on selle viie v~oi kuue kuuga, mil ma teda n"ainud polnud, nii muutunud ja arenenud, et tema ilme ja vestlusviis "aratasid minus aukartust. Ta r"a"akis minuga nagu tark n~ouandja, mitte nagu koolis~ober. Ta avaldas kahetsust, et olin eksiteele sattunud; ta ~onnitles mind peaaegu t"aieliku tervenemise puhul; l~opuks manitses ta mind sellest noorusrumalusest ~oppust v~otma ja naudingute t"uhisust m~oistma.
Silmitsesin teda imestusega. Ta m"arkas seda.
“Kulla sevaljee,” "utles ta, “ma ei r"a"agi teile midagi, mis poleks puhas t~ode ja milles ma t~osiselt poleks veendunud. Ka mul oli kalduvusi iharusele nagu teil, ent Taevas oli mulle andnud ka kiindumuse v~o~orustesse. M~oistus aitas mul nii "uhe kui teise vilju v~orrelda ja ma sain peagi nende erinevusest aru. Taevas oli mulle seejuures abiks. Minus hakkas idanema enneolematu p~olgus maiste asjade vastu. Teil ei tule vist p"ahegi, mis mind siin kinni hoiab ja "uksindusse t~ombumast takistab? See on vaid ~orn s~oprus teie vastu. Ma tunnen teie suurep"arast s"udant ja oivalisi vaimuandeid; te olete v~oimeline v"aga paljuks heaks. Teid eksitas teelt naudingute m"urk. Milline kaotus on see voorusele! Teie p~ogenemine Amiens’ist tegi mulle niisugust valu, et ma pole sellest ajast peale hetkegi rahu saanud. Kuulake, mis ma ette v~otsin, ja otsustage ise.”
Ta jutustas mulle, et aru saanud mu pettusest ja m"arganud, et olin armukesega p~ogenenud, oli ta kohe hobuse selga h"upanud ja mulle j"argnenud. Ent minu neljaviietunnise edumaa t~ottu polnud tal ~onnestunud mulle j"arele j~ouda. Sellele vaatamata saabunud ta SaintDenis’sse pool tundi p"arast minu lahkumist. Olles kindel, et peatun Pariisis, veetnud ta seal mind otsides kuus n"adalat. Ta k"ainud k~oigis paigus, kust lootnud mind leida, ja "uhel p"aeval l~opuks tundnud ta mu kallima teatris "ara. Manon olnud seal nii uhkes tualetis, et tema arvates v~ois see ainult uuelt austajalt tulla. Ta j"argnenud Manoni t~ollale majani, kus saanud teenijalt teada, et prouat peab "uleval h"arra B…
“Ma ei piirdunud sellega,” j"atkas Tiberge. “Tulin j"argmisel p"aeval tagasi, et Manonilt endalt uurida, mis teist on saanud. Teie nime kuuldes j"attis ta mu silmapilk sinnapaika ja ma pidin sama targalt provintsi tagasi s~oitma. Siin kuulsin teie seiklustest ja vapustustest, mis oli teile tema t~ottu osaks saanud. Aga ma ei tahtnud teid enne vaatama tulla, kui olin kindel, et leian teid eest rahunenuna.”
“T"ahendab, te siis n"agite Manoni?” k"usisin ohates. “Ah, te olete ~onnelikum kui mina, kes ma teda enam iial ei n"ae.” Ta noomis mind selle ohke eest, mis andis veel tunnistust mu n~orkusest Manoni vastu. Siis kiitis ta nii osavalt mu iseloomu ja vaimuomadusi, et tema esimesest k"ulask"aigust hakkas minus idanema tungiv soov lahti "oelda k~oigist selle maailma l~obudest ja tema kombel vaimulikku seisusesse astuda.
Olin sellest ideest nii haaratud, et "uksi olles muust ei m~oelnudki. Mulle meenus, et h"arra Amiens’i piiskop oli mulle sama n~ou andnud ja "uhtlasi suurt tulevikku ennustanud, kui ma juhtumisi selle tee peaksin valima. Lisaks m~ojutas mu otsust p"u"ud vagadusele. “Hakkan kombelist ja kristlikku elu elama,” arutlesin. “Hakkan tegelema vaid teaduste ja religiooniga, mis mind kardetavatest armur~o~omudest m~oelda ei lase. Hakkan p~olgama k~oike, mida inimesed tavaliselt imetlevad; ja kuna ma tunnen, et mu s"uda ei soovi muud kui seda, mida ta v"a"artuslikuks peab, vabanen ma tulevikus nii muredest kui soovidest.”
Kavandasin endale edaspidiseks rahuliku ja "uksildase eluviisi. Manasin silme ette k~orvalise majakese v"aikese metsatuka ja aianurgas tasakesi voolava ojakesega; valitud k"oidetest raamatukogu nir m~one voorusliku ja kainelt m~otleva s~obra; korraliku, ent m~o~oduka ja lihtsa toidulaua. Lisasin sinna veel kirjavahetuse s~obraga, kes elaks Pariisis ja varustaks mind seltskonnauudistega, mitte niiv~ord selleks, et mu uudishimu rahuldada, kuiv~ord selleks, et v~oiksin inimeste tobedatest kirgedest kuuldes oma meelt lahutada. “Kas ma siis oleksin ~onnelik?” p"arisin endalt. “Kas mu soovid oleksid siis t"aidetud?” Selline eluviis sobis kahtlemata h"asti mu kalduvustega. Ent nii kombelist elu kavandades tundsin l~opuks ometi, et mu s"uda ihkas veel midagi ja et selleks, et s"a"arases veetlevas "uksinduses miski soovida ei j"ataks, tuleks seal viibida koos Manoniga.
Et ergutada mind t"arganud m~otteid ellu viima, k"ais Tiberge mul sageli k"ulas ja ma otsustasin isaga "a"ari-veeri asjast juttu teha. Isa teatas, et tema on otsustanud j"atta lastele vabaduse ise endile elutee valida ja et mida ma ka ette ei v~otaks, tahab tema mind ainult n~ouga aidata. Isa targad ~opetuss~onad ei ~ohutanud mind mitte plaanist loobuma, vaid end teadlikult sellele p"uhendama.
L"ahenes kooliaasta algus. Leppisime Tiberge’iga kokku, et l"aheme koos Saint-Sulpice’ 11 seminari: tema oma teoloogia~opinguid l~opetama, mina alustama. Ka kohalik piiskop oli tema heast kuulsusest teadlik ja nii ~onnestus Tiberge’il enne meie "aras~oitu prelaadilt soodus benefiits 12 saada.
11
Saint-Sulpice – 1641. aastal rajatud vaimulik seminar Pariisis. Viidi 1906. aastal "ule Issy-les-Moulineaux’sse.
12
Benefiits – kindlate tuludega ametikoht katoliku kirikus.
Isa arvas, et olen oma kirest "ule saanud, ja ei teinud mulle lahkumiseks mingeid takistusi. Saabusime Pariisi. Vahetasin Malta ordu risti vaimulikur"u"u vastu ja sevaljee des Grieux’st sai abee des Grieux. Sukeldusin ~opinguisse niisuguse innuga, et tegin m~one kuuga enneolematuid edusamme. Kasutasin ~oppimiseks iga vaba hetke ja v~otsin lisa "o"ostki. Omandasin nii hea kuulsuse, et mind hakati juba ~onnitlema tulevaste k~orgete ametikohtade puhul, mis mul sama h"asti kui k"aes olid, ja ilma et ma oleksin sellekohast soovi avaldanud, kanti mindki benefiitsisaajate nimekirja. Ka jumalakartlikkust ei j"atnud ma unarusse: t"aitsin innukalt k~oiki vajalikke kombetalitusi. Tiberge oli vaimustuses, kuna pidas k~oike oma k"atet"o"oks, ja ma n"agin teda mitmel korral ~onnitlevat end pisarsilmi selle puhul, mida ta minu meelemuutuseks nimetas.