Чтение онлайн

Et inimlikud otsused on altid muutustele, ei ole mind kunagi "ullatanud: "uks kirg v~oib neid p~ohjustada, teine h"avitada. Aga kui ma m~otlen p"uhadele kavatsustele, mis olid mind Saint-Sulpice’i toonud, ja sisemisele r~o~omule, mida Taevas mulle nende elluviimisel oli saatnud, kohutab mind see kergus, millega ma k~oik purustada v~oisin. Kui vastab t~oele, et taevased v"aed suudavad igal hetkel kire j~ou tasakaalustada, siis tahaksin teada, mis saatuslik v~oim kannab meid "akki eemale meie kohustustest, nii et me sugugi vastu panna ei suuda ja seejuures v"ahimatki s"u"umepiina ei tunne.

Uskusin end olevat armupiinadest t"aielikult vabanenud. Mulle n"ais, et lugeda lehek"ulg P"uha Augustinust v~oi mediteerida veerand tundi kristlikel teemadel teeks mulle rohkem r~o~omu kui k~oik meelelised l~obud, kaasa arvatud need, mida Manon oleks mulle pakkunud. Ent "uks ~onnetu hetk paiskas mu uuesti kuristikku, kusjuures kukkumine oli seda hirmsam, et langesin sama s"ugavale, kust alles hiljuti olin v"alja p"a"asenud, uued k~olvatused aga kiskusid mind "uha enam ja enam p~ohja.

Olin peaaegu aasta Pariisis olnud, ilma et oleksin Manoni kohta teateid otsinud. Esialgu oli mul raske end selleks sundida, aga Tiberge’i pidevad n~ouanded ja mu oma m~otisklused aitasid mul endast v~oitu saada. Viimased kuud olid m"o"odunud nii rahulikult, et ma pidasin end suuteliseks seda v~oluvat ja salakavalat olendit igaveseks unustama. Saabus aeg, mil pidin teoloogiakoolis 13 avaliku eksami sooritama. Lasin mitmeid lugupeetavaid isikuid paluda, et nad seda s"undmust oma kohalolekuga austaksid. Niiviisi levis mu nimi Pariisi k~oigis kvartaleis ja j~oudis ka mu truudusetu armukese k~orvu. Ta ei olnud kindel, kas abee des Grieux ikka olen mina; aga uudishimu v~oi minu petmisest tingitud m~oningane kahetsus (ma ei ole kunagi aru saanud, kumb neist kahest tundest) "aratasid temas huvi nime vastu, mis minu omaga nii sarnanes. Koos m~one teise daamiga ilmus ta Sorbonne’i. Ta kuulis mu esinemist ja tundis mu muidugi suurema vaevata "ara.

Mul polnud tema kohalolekust aimugi. Teatavasti on s"a"arastes asutustes daamidele eraldi ruumid, kus zalusii neid varjab. Naasin Saint-Sulpice’i kuulsuses"araga "umbritsetult ja kiitustega "ulek"ulvatult. Kell oli kuus ~ohtul. Hetk p"arast mu saabumist tuldi mulle teatama, et "uks daam soovib mind n"aha. L"aksin jalamaid vastuv~oturuumi. Mu Jumal! Mis imeline ilmutis! Manon! See oli tema, aga armsam ja s"aravam kui kunagi varem. Ta oli seitsmeteistk"umneaastane ja kirjeldamatult kaunis: nii peen, nii ~orn, nii ahvatlev! Kogu ta olemus oli "uksainus suur veetlus.

J"ain teda n"ahes keeletuks ega suutnud ta tuleku eesm"arki kuidagi "ara aimata. Ootasin v"arisedes, silmad maas, et ta seletaks midagi. Ta oli m~onda aega kohmetu nagu minagi, aga n"ahes, et ma ikka veel vaikin, t~ostis k"ae silmile, et pisaraid varjata. Arglikul h"a"alel tunnistas ta, et on oma truudusetusega mu viha "ara teeninud; aga et kui vastab t~oele, et mul on kunagi tema vastu ~ornemaid tundeid olnud, siis on k"ull karm kaks aastat m"o"oda lasta, v~otmata vaevaks talle oma saatusest midagi teada anda. Samuti on julm lasta tal enda ees niimoodi seista ja mitte "uhtki s~ona lausuda. Segadus mu hinges oli s~onulseletamatu.

Ta v~ottis istet. J"ain seisma ja p"o"orasin pilgu k~orvale, sest ei julgenud talle ~otsa vaadata. Mitu korda alustasin vastust, kuid mul polnud j~oudu seda l~opetada. Viimaks kandis mu pingutus vilja ja ma karjatasin valulikult:

“Truudusetu Manon! Truudusetu! Truudusetu!”

Kibedasti nuttes kordas ta, et ei p"u"uagi oma truudusetust ~oigustada.

“Mis te siis soovite?” h"u"uatasin uuesti.

“Surra, kui te mulle oma s"udant tagasi ei anna. Ma ei suuda ilma selleta elada.”

“N~oua parem mu elu, petis,” vastasin, uppudes ise pisaraisse, mida asjata p"u"udsin tagasi hoida. “N~oua mult elu, see on ainus, mida ma sulle ohvriks pole toonud, sest mu s"uda on alati sinu olnud.”

Vaevalt olin j~oudnud need s~onad lausuda, kui ta lennukalt t~ousis ja mulle kaela langes. Ta k"ulvas mu "ule tuhande kirgliku hellitusega ja nimetas k~oigi nende nimedega, mida armastus "ulimate ~ornuste v"aljendamiseks on leiutanud. Vastasin neile esialgu osav~otmatult. T~oepoolest, milline "uleminek hingerahust meeleliigutuse tormilistele puhangutele, mida tundsin endas t"arkavat! Mind valdas hirm; v"arisesin, nagu oleksin pilkases "o"os k~orvalisse maanurka sattunud. Niisugusel juhul tundub, nagu oleks ilmakorraldus "akitselt hoopis teine, ja inimest haaranud salap"arane hirm ei taandu enne, kui kogu "umbruskond on hoolikalt l"abi uuritud.

Istusime teineteise k~orvale. V~otsin ta k"aed.

“Ah, Manon,” "utlesin talle kurvalt otsa vaadates, “ma ei oodanud teilt iial sellist jubedat reetmist, millega te mulle mu armastuse eest tasusite. Teil oli v"aga lihtne petta armastajat, kelle "ule te t"aielikult valitsesite ja kes pani m"angu kogu oma hingerahu, et teile meeldida ja kuuletuda. Oelge mulle n"u"ud, kas olete n"ainud kedagi teist, kes oleks teie vastu sama ~orn ja allaheitlik? Ei-ei, teist minusugust pole loodud. Oelge mulle v"ahemalt, on teil minust vahetevahel ka kahju olnud? Ja mida tohin ma loota sellest lahkest meelemuutusest, mis teid t"ana siia mind lohutama t~oi? N"aen liigagi selgesti, et olete veetlevam kui kunagi varem; ent k~oigi nende piinade nimel, mida ma teie p"arast olen kannatanud, kaunis Manon, "oelge, kas olete edaspidi ustavam?”

Vastuseks r"a"akis ta mulle nii h"ardalt oma s"u"umepiinadest ja kinnitas oma truudust selliste t~ootuste ja vannetega, et olin kirjeldamatult heldinud.

“Kallis Manon,” s~onasin p"uhadustteotavalt armu- ja teoloogiav"aljendeid segi ajades, “oled Looja k"atet"o"o kohta liiga imetlusv"a"arne. Mu s"udant vaevavad kiusatused. Koik, mis Saint-Sulpice’is vabadusest r"a"agitakse, on meeltepettus. Ma tunnen, et j"a"an sinu p"arast ilma oma maisest varast ja heast nimest; loen oma saatust su kauneist silmist; ent su armastus korvab mulle k~oik kaotused. Mind ei huvita selle maailma varandused; kuulsuses"ara haihtub suitsuna; k~oik mu vaimuliku elu plaanid olid rumalad kujutelmad; l~oppude l~opuks on p~olastusv"a"arsed k~oik h"uved peale nende, mida ma loodan nautida koos sinuga, sest nad ei suutnud mu s"udames hetkegi vastu seista "uheleainsale sinu pilgule.”

T~ootades ta eksimused k~oigele vaatamata t"aielikult unustada, tahtsin siiski teada, mil viisil B… teda "ara v~orgutada oli suutnud. Ta r"a"akis, et B… oli n"ainud teda aknal ja hakanud ihaldama; et B… oli teinud oma ettepaneku t"aiesti maksuametniku kombel, see t"ahendab, m"arkinud kirjas "ara, et tasu saab vastama "ulesn"aidatud lahkusele; et esialgu oli ta n~oustunud ainult selleks, et B…lt v"alja pigistada paras hulk raha, millest me oleksime m~onusasti "ara elada saanud; et B… oli teda nii hunnitute lubadustega pimestanud, et ta oli j"ark-j"argult "uha enam vankuma l"o"onud; et ma peaksin siiski ta s"u"umepiinade "ule otsustama selle valu j"argi, mille tunnism"arke ma meie lahkumineku eel~ohtul olin ise n"aha v~oinud; et vaatamata toredusele, mis oli teda maksuametniku juures "umbritsenud, ei olnud ta B…ga iial ~onne maitsnud, ja mitte ainult sellep"arast, et ta ei leidnud seal minu tunnete peenust ja kommete meeldivust, nagu ta "utles, vaid pigem sellep"arast, et k~oigi nende l~obude keskel, millega B… oli teda lakkamatult kostitanud, kandis ta hingep~ohjas m"alestust minust ja s"u"umepiinu oma truudusetuse p"arast. Ta jutustas mulle Tiberge’ist ja "a"armisest segadusest, mida mu s~obra visiit temas oli tekitanud.

“M~o~ogahoop s"udamesse oleks mu hinge v"ahem segi paisanud,” lisas ta. “P"o"orasin talle selja, sest ei suutnud hetkegi ta juuresolekut taluda.”

Edasi jutustas ta, mismoodi ta minu Pariisis viibimisest, mu muutunud eluplaanidest ja eksamist Sorbonne’is oli teada saanud. Ta kinnitas, et oli olnud dispuudi ajal nii erutatud, et oli vaevu suutnud tagasi hoida mitte ainult pisaraid, vaid ka oigeid ja karjatusi, mis enam kui "uks kord juba ta huulile olid t~ousnud. L~opuks kinnitas ta, et oma hingesegaduse varjamiseks oli ta lahkunud Sorbonne’ist viimasena; et ainult oma s"udameh"a"ale ja tormaka kire sunnil oli ta otse seminari tulnud kindla sooviga siinsamas surra, kui ma ei n~oustu talle andestama.

Nii siiras ja ~orn kahetsus oleks isegi metslast liigutanud! Mis minusse puutub, siis sel hetkel oleksin ohverdanud Manonile k~oik kristliku maailma piiskopkonnad. K"usisin, mismoodi me v~oiksime tema meelest oma elu korraldada. Ta vastas, et pean otsekohe seminarist "ara tulema ja seej"arel end kusagil kindlamas kohas sisse seadma. Kuuletusin vastu vaidlemata. Ta astus oma t~olda ja lubas mind t"anavanurgal oodata. Hetk hiljem ~onnestus ka minul v"alja lipsata, ilma et uksehoidja oleks mind t"ahele pannud. Istusin t~olda. Me s~oitsime vanakraamipoodi ja ma ostsin endale galoonid 14 ja m~o~oga. K~oige eest maksis Manon, sest mul polnud "uhtki soud; kartuses, et mulle v~oidaks Saint-Sulpice’ist lahkumiseks takistusi teha, polnud Manon mul lubanud oma tuppa raha v~otma minna. Mu vara oli muuseas kasin, tema aga oli t"anu B… heldusele k"ullalt rikas, et maha j"a"anud rahast mitte numbrit teha. Vanakraamipoes pidasime "uhtlasi aru, kuidas edasi talitada.